Jätkati arutelu tihe- ja hajaasustusega alade piiride määratlemise üle. Tihealade piirid vaadati üle piirkondade kaupa ning esialgsed ettepanekud kanti planeerija poolt koostatavasse eskiislahendusse. Tihealade piiritlemisel järgitakse eelkõige väljakujunenud asustusstruktuuri ja kompaktsust.
Asustuse arengut suunavad tingimused seatakse tihealadele, maalises asustuses täpsemate tingimuste seadmise vajadus üldjuhul puudub. Arutleti, et üldplaneering annab võimaluse täpsustada tihealasid asustusjaotuse muutmise ettepaneku tegemise kaudu. Vajadusel saab näiteks alevike asustuspiire täpsustada, et kompaktset ja maalist asustust selgemalt eristada. Üldplaneeringuga on võimalik teha ettepanekuid asustuse lahkmejoonte korrigeerimiseks. Piiride korrigeerimisel on kriteeriumiteks eelkõige: elanike arv piirkonnas, kompaktsus, hoonestuse paiknemine, avalike teenuste olemasolu, katastriüksuse piir, looduslik piir või maamärk (maantee, mets jms). Asustuspiiride lahkmejoonte võimalikud muutmisettepanekud arutatakse läbi avalikel rahvakoosolekutel ning vastava otsuse tegemine on volikogu pädevuses.
Järgmisel töökoosolekul käsitletakse tihealadele kavandatavate maakasutuse juhtotstarvete põhimõtteid ja tingimusi juhtotstarvete kaupa detailsemalt.